Bitcoini kaevandjad (loe arvutid) võistlevad omavahel selle nimel, kes suudab kaevandada järgmise ploki bitcoini plokiahelas. Inimesed, kes kasutavad bitcoini võrku tehinguteks, peavad kaevandajatele tänulikud olema, kuna just nemad kinnitavad kõik ülekanded plokkidesse. Mis aga juhtub, kui 2 bitcoini plokki leitakse samaaegselt?
Kaevandajad avastavad ploki üheaegselt
Bitcoini 11-aastane eluiga ning mitmekordne hinnatõus on ajendanud paljusid soetama vastavaid seadmeid ning hakkama bitcoini kaevandama. Tänapäeval käib jutt suurest arvutusvõimekusest, mis on jaotunud maailma eri nurkadesse. Bitcoini võrgus juhtub üsna sageli olukord, kus kaevandajad avastavad ploki üheaegselt. Mõlemad leitud plokid on igati legitiimsed ning vastavad bitcoini protokollile. Kas siis mõlemad plokid lisatakse plokiahelasse? Esialgu küll, mistõttu tekib ajutiselt nn kõrvalahel.
Kuidas levitatakse uut plokki võrgus?
Toome näite, kus 2 bitcoini plokki leitakse samaaegselt: kaevandaja A kaevandab ploki Austraalias ning samal ajal leiab ploki kaevandaja B Eestis. Tähtis on mõista, et tegemist on sisult erinevate plokkidega, kuna kaevandajad otsustavad ise, millised tehinguid ploki sisse panevad. Peale seda hakkavad mõlemad uut plokki plokiahelas levitama. Pärast mõnda aega on üks osa võrgus olevaid arvuteid (noded) arvamusel, et Austraalia kaevandaja plokk on ahelas viimane, teiste arvates on selleks aga Eesti kaevandaja oma.
Selline asjade kulg kestab senimaani, kuni keegi kolmas kaevandaja leiab järgmise ploki. Sõltuvalt sellest, kumb plokiahela koopia uuel ploki kaevandajal oli (Eesti või Austraalia), paneb ta oma ploki just sellesse ahelasse järgmiseks plokiks.
Kõige pikem plokiahel “võidab”
Sarnaselt teistele uue ploki leidnud kaevandajatele, hakkab ka viimase ploki leidja oma plokki võrgus levitama. Bitcoini rusikareegel ütleb, et kõige pikem plokiahela versioon on tõene. Need arvutid, kes aktsepteerisid austraallase kaevandatud pokki, näevad nüüd uut versiooni, mis on eelnevast pikem ning mis sisaldab eestlase kaevandatud plokki. Seega ei jää neil muud üle, kui aktsepteerida uut versiooni ning hüljata eelnev plokk.
Hüljatud plokk (inglise keeles stale block) on esialgselt kõrvalahelas eksisteerinud plokk, mis heidetakse mingi aja pärast plokiahelast välja. Sündmust nimetatakse juhuslikuks ahela harunemiseks (accidental fork).
Mis juhtub, kui tehing satub hüljatud plokki?
Sellisel juhul visatakse tehing tagasi ootel tehingute hulka (mempool). See on ka üks põhjuseid, mis bitcoini ülekande puhul on soovitav oodata 6 ploki kinnitust. Nii saab üsna kindel olla, et isegi kui alguses sattus tehing hüljatud plokki, jõudis ta hiljem ringiga kõigi poolt aktsepteeritud plokiahelasse.
