Bitcoinile ja teistele krüptorahadele heidetakse sageli ette, et neid kasutatakse illegaalsete tehingute ja rahapesu tarbeks. Hiljuti avaldatud uuringust selgub aga, et Bitcoin ei ole rahapesijate meelisviis ning et traditsioonilised viisid ei ole kuhugi kadunud.

Rahapesu levinumad meetodid

Rahapesu on kogu maailmas tõsine probleem. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni uuringud näitavad, et igal aastal pestakse erinevate kanalite kaudu 800 miljardit kuni 2 triljonit dollarit. Kuid krüptorahad on vaid väike osa kogu pildist.

Ülemaailmse pankadevahelise finantstelekommunikatsiooni ühingu (SWIFT) hiljaaegu avaldatud aruande kohaselt on krüptovaluutade roll rahapesus ülehinnatud. Raportist loeb välja, et sellistel ebaseaduslikel eesmärkidel tehtavate tehingute puhul kasutatakse endiselt kõige rohkem fiat-raha.

SWIFT’i uurimus kirjutab, et traditsioonilised meetodid, nagu vahendajate ja “muulade” kasutamine, varifirmad, sularahaärid ja kuriteod nagu narkokaubandus, on endiselt rahapesu levinumad meetodid. Seevastu on krüptovaluutade kasutamine minimaalne ning isegi küberkuritegudega seotud digitaalse raha kasutamine ei ole kuigi sagedane.

Krüptorahad siiski rahapesijate huviorbiidis

Kuigi krüptovaluutad pole rahapesijate meelisviis, ei saa väita et seda ei kasutataks. SWIFT tõi raportis välja suurema juhtumi, kus pangaautomaatidest välja võetud varastatud raha konverteeriti krüptovaluutadeks, et seeläbi jälgi peita. Teiste analoogsete juhtumite puhul kasutavad grupeeringud varastatud vahendeid krüptoraha deebetkaartide ostmiseks. Tegemist on kaartidega, mis hoiustavad krüptoraha, aga tehingu ajal teisendatakse see traditsiooniliseks valuutaks nagu euro või dollar.

Aruanne nentis veel, et krüptorahade kasutamine varastatud raha pesemiseks hakkab tulevikus kasvama. Ühe põhjusena toodi välja alternatiivsete krüptorahade kiire areng ning seda just anonüümsust pakkuvate krüptovaluutade suunal. Privaatsuspõhised krüptorahad nagu Monero hägustavad tehingute aadresse ning muudavad osapoolte päritolu seetõttu raskesti jälgitavaks. Teenused, mis segavad jälgede peitmiseks krüptoraha tehinguid seaduslike tehingutega kujutavad endast samuti ohtu.

Teine potentsiaalne rahapesuvahend on kasutajatevahelised krüpto kauplemisplatvormid, mis ei nõua registreerumiseks palju enamat kui e-posti aadressi. Seal saab seejärel ebaseadusliku krüptotulu eest osta reaalset vara, nagu kuld või väärisesemed. Probleem seisneb selles, et need tehingud toimuvad inimeselt-inimesele põhimõttel (peer-to-peer), kus puudub pangatehingutele omane järelvalve.

Loe lisaks: “Krüpto pettused kasutavad tuntud nimesid”