Bitcoini tehinguid tehes torkab tahes-tahtmata silma tehingutasude lai variatsioon. On hetki, kus bitcoine saab saata mõnekümne sendi eest, kuid periooditi küündivad tehingutasud mitmete ja mitmekümnete eurodeni. Selles artiklis vaatame, kuidas kujunevad Bitcoini tehingutasud, kuidas neid seadistada ning kellele need makstakse?

Kuidas kujuneb Bitcoini tehingu hind?

Sarnaselt pangaülekannetele, tuleb ka Bitcoini võrgus maksta tehingute eest. Ometi kujuneb bitcoinide saatmisel tehingutasu hoopis teistel alustel kui traditsioonilises panganduses. Bitcoini tehingute juures tuleb määrata 3 parameetrit: saadetav BTC hulk, saaja Bitcoini aadress ning tasu. Enamasti valib krüptorahakott (programm, mis suhtleb plokiahelaga) kasutaja eest ülekandetasu vaikimisi, kuid tasub teada, et seda saab ka ise määrata. Kuidas siis seadistada selline tasu, et tehing plokiahelasse jõuaks?

Plokiahela ruum kui piiratud ressurss

Iga Bitcoini tehing salvestatakse mõnda plokki plokiahelas. Neid on Bitcoini plokiahelas tänaseks juba sadu tuhandeid ning keskmiselt iga 10 minuti möödudes lisandub uus plokk. Tähtis on mõista, et tehinguid ei mahu plokkidesse lõputult, ning igal plokil on limiit, millest üle minna ei saa. See loob ploki ruumi järele nõudluse, kus kõikide tehingud korraga plokiahelasse ei pruugi mahtuda.

Oksjon plokiahelasse saamise nimel

Bitcoini tehingu hind kujuneb seega nõudluse ja pakkumise tulemusena vaba turu põhimõttel. Kui võrk on koormatud ja nõudlus Bitcoini ploki ruumi järgi on suur, siis tuleb tehingu eest maksta kõrgemat hinda, teistpidi saab nö madalhooajal sooritada tehingud väiksemate tasudega. Plokiahela piiratud ruumi võib võrrelda liiklusega tänavatel – tipptunni ajal on nõudlus teede kasutamiseks suurem ning autojuhtidel läheb koju jõudmiseks kauem. Samas kui kell 4 öösel on teed tühjad ning kojusõit kiire. Seega mängib bitcoine saates rolli aja faktor. Hädavajaliku tehingu puhul võib kõrgema tasu maksime olla õigustatud, samas kui tehing ei ole pakiline, võib olla mõistlikum oodata aega kui võrk ei ole koormatud. Ülevaatlik ja visuaalne lehekülg, kus näeb Bitcoini võrgu koormust ja võrgutasude hinna kujunemist on Mempool.space.

Kellele tehingutasud makstakse?

Tehingute kinnitamise ja plokiahelasse lisamise eest vastutavad Bitcoini võrgus kaevurid ehk lihtsamalt öeldes spetsiaalselt ehitatud suure arvutusvõimsusega arvutid. Kuna kaevandamise protsess on energiamahukas, on Bitcoin just nõnda disainitud, et selle töö ja energia kulutamise eest saavad kaevandajad vastutasuks “palka” bitcoinides ning üks osa sellest palgast (lisaks plokileiu preemiale) ongi tehingutasud. Kaevuritel on vaba voli valida, millised tehingud plokki lisada ja millised välja jätta. Teoreetiliselt võivad kaevandajad kaevandada ka tühje plokke, kuid praktikas on peamine, et mitte öelda ainus motivaator, ülekandele määratud tasu. Sel põhjusel valivadki kaevurid eelisjärjekorras plokkidesse just kõrgema tasuga tehingud.

BItcoini võrgus ei ole mitte kõik tehingud finatstehingud (st BTC ülekanded inimeste vahel). Hiljutise Ordinalide, Brc-20 ja Runes tokenite populaarsuse kasvu mõjul võtavad eelmainitud tokenite vermimise tehingud sageli suure enamuse Bitcoini plokiahela ruumist.

Kokkuvõte

Bitcoini tehingutasud on Bitcoini võrgu oluline osa, need motiveerivad kaevureid tehinguid valideerima ja tagavad Bitcoini võrgu jätkusuutlikus ka siis kui kaevandajate plokileiutasu ära kaob. Tehingutasude toimimise mõistmine võimaldab kasutajatel teha informeeritud otsuseid bitcoini saatmisel, võimaldades leida tasakaalu kulude ja kiiruse vahel.

Loe lisaks: “Bitcoin 101”