Mis on Bitcoin?

Kui alustuseks öelda, et Bitcoin on digitaalne raha siis on see korrektne, kuid Bitcoin on palju enamat kui pelgalt digitaalne maksevahend. Kui me vaatame internetipagas oma kontojääki ning näeme sealt mingit numbrit vastu vaatamas, siis on see samuti digitaalne raha. Mis aga eristab krüptoraha Bitcoini eurost või dollarist arvutiekraanil?

• Bitcoin on krüptovaluuta, mis ei allu ühegi organisatsiooni või isiku kontrolli alla, teda ei oma ükski valitsus ega pank.
• Bitcoin on ühtlasi standard, protokoll. Nagu näiteks valgusfooride töötamise reeglistik on protokoll, mis on kõikidele liikluses osalejatele teada. Nii on ka Bitcoin protokoll, mis allub matemaatilistele reeglitele ning mida kõik Bitcoini võrgus osalejad peavad järgima.
• Bitcoin on avatud koodiga tehnoloogia. Igaüks võib heita pilgu Bitcoini koodile ning tutvuda tema tööpõhimõtetega
• Bitcoin on ülemaailmne ning kõigile kättesaadav. Bitcoini võrguga võib liituda iga soovija, selleks ei ole vaja kellegi luba.

Bitcoin ehk lühandatult BTC on detsentraliseeritud krüptovaluuta.

Bitcoin – Kuidas esimene krüptovaluuta tekkis?

Bitcoin nägi esimest korda ilmavalgust aastal 2008, kui pseudonüümi Satoshi Nakamoto kandev programmeerija avalikustas käsikirja, milles tutvustas Bitcoini algpõhimõtteid. Mõned kuud hiljem pani ta aluse Bitcoini võrgule ning kaevandas esimese ploki Bitcoini plokiahelas. Nakamoto töötas Bitcoini kallal aastani 2010, kui andis projekti edasi teistele arendajatele. Nakamoto identiteet on tänase päevani teadmata.

Kuidas töötab Bitcoini võrk?

Bitcoin kasutab arve pidamiseks plokiahela tehnoloogiat (ingl. blockchain). See on justkui üks suur raamat, kuhu kantakse viimne kui üks Bitcoini tehing ning mille koopia salvestatakse koos kõikide toimunud tehingutega igasse seadmesse, kus jookseb Bitcoini tarkvara. Nagu nimi viitab, koosneb plokiahel plokkidest, alustades kõige esimesest plokist Bitcoini leiutamisest kuni käesoleval päeval lisandunud plokkidest.

Kuidas tekivad uued plokid plokiahelasse ning kes on kaevandajad?

Bitcoin plokiahelasse luuakse uus plokk keskmiselt iga 10 minuti tagant, mis sisaldab infot tehingute kohta. Kaevandajad (täpsemalt arvutid või spetsiaalselt selleks loodud masinad) teostavad uute tehingute lisamist plokiahelasse ning tänu nendele tekivad ringlusesse ka uued bitcoinid. Kõik bitcoini kaevandavad seadmed  salvestavad tehingud plokkidesse läbi krüptograafilise funktsiooni (ingl. hash function). Kaevandades otsivad kõik võrgus olevad seadmed lahendust matemaatilisele probleemile, mille lahendus annab uuele plokile tema krüptograafilise väljundi. Milline masin selle esimesena leiab, ongi see, kes on suutnud luua uue ploki, ühtlasi jäädvustades ja kinnitades sinna hulga tehinguid. Koheselt annab see masin sellest teada kõikidele teistele seadmetele võrgus, kes kontrollivad lahendust ning aktsepteerivad uue ploki ka enda plokiahelasse.

Miks tahavad kaevandajad bitcoini tehinguid plokkidesse lisada?

Kaevandaja, kes “leiab” uue ploki, saab Bitcoini võrgult „auhinnaks“ teatud hulga uusi bitcoine. Ajend raha teenida ongi põhjus, miks nii paljud soovivad kaevandada ning töötada seeläbi Bitcoini võrgu hüvanguks. Seda tehes panustavad nad arvutivõimekust Bitcoini võrku. Mida rohkem on kaevandajaid Bitconi võrgus, seda turvalisem on kogu võrk.

Mis saab kaevandajatest, kui pole enam ühtegi bitcoini kaevandada?

Lisaks ploki kaevandamise eest saadud bitcoinidele, saavad kaevandajad tasustatud ka ülekandetasude näol. Erinevalt traditsioonilisest rahandussüsteemist, kus tehingutasud on valdavalt fikseeritud, sõltub bitcoini ülekandetasu sellest, kui koormatud on Bitcoini võrk ning kui palju ruumi läheb vaja tehingu plokki salvestamiseks. Ühe näitena kanti 1. aprillil 2020. aastal ühelt bitcoini aadressilt teisele 106 857 bitcoini (tol hetkel turuväärtusega ligikaudu 660 miljonit eurot), kus ülekandetasuks maksti kõigest 25 senti.

Mis on noded Bitcoin-i võrgus?

Noded on arvutid bitcoini võrgus, kes on omavahel ühenduses. Nende töö on valideerida ja edastada bitcoini tehinguid. Kui Mari soovib kanda Jürile 0,1 bitcoini, siis just need arvutid kontrollivad kõigepealt, kas Maril on üldse ligipääs sellele summale. Selleks vaatavad nad tagasi kõikidele plokiahela tehingutele ning kui paistab, et tõepoolest Mari “kontol” on nii palju krüptoraha, aktsepteerivad noded tehingu. Noded on need, kes “söödavad” kaevandajatele tehinguid, et nad lisaksid tehingud plokkidesse. Tehingud, mis on väärad, lükatakse node’de poolt kõrvale. Iga inimene võib jooksutada oma Bitcoini node’i. Selleks tuleb laadida alla Bitcoini tarkvara koos plokiahela koopiaga ning ühendada ennast internetti.

Kui palju on bitcoine kokku?

Selle artikli kirjutamise hetkel on maailmas ümardatult 18 320 000 BTC-d. Keskmiselt iga 10 minuti järel toodetakse juurde 12,5 bitcoini. See number väheneb ligikaudu iga 4 aasta järel poole võrra (6,25, 3,125 jne), kuni ligikaudu aastani 2140, kui kaevandatakse viimased bitcoinid. Lõplikult saab maailmas olema 21 miljonit bitcoini. Üks Bitcoini suuri väärtuseid on fundamentaalne põhimõte, et teda iseloomustab nappus ning teda ei ole võimalik juurde tekitada, nagu on võimalik raha juurde trükkida. 

Kus “hoitakse” krüptovaluutasid?

Selleks et kasutaja saaks suhelda bitcoini võrguga on vaja nn bitcoini rahakotti (ingl. bitcoin wallet), mis on tarkvara arvutis või nutiseadmes. BTC rahakotti omades, saab kasutaja saata või vastu võtta bitcoine. Bitcoini rahakoti kaks põhikomponenti on avalik võti (ingl. public key) ning salajane võti (ingl. private key). Seega oleks paslik kasutada rahakoti asemel sõna võtmehoidja, kuna bitcoine ei hoita tegelikkuses rahakotis, vaid seal salvestatakse bitcoini võtmepaarid.

Tegelikkuses on võimalik nö hoida bitcoine ka mälus, kui suuta meelde jätta bitcoini salajane võti. Sellega kaasneb aga risk, et kui võti ununeb, on ka bitcoinid igaveseks kadunud.

Kuidas toimub BTC tehing?

Bitcoini ehk BTC ülekandeks on vaja teada saaja bitcoini rahakoti avaliku võtit. Salajast võtit teab vaid konto omanik ning seda kasutatakse tehingu saatmisel allkirjana, tõestamaks rahakoti kuuluvust saatjale. Seejärel kontrollivad Bitcoini võrgu node’d, kas tegemist on korrektse tehinguga, misjärel on kord kaevandajate käes. Nemad panevad krüptoraha tehingud plokkidesse ning peale seda ongi ülekanne sooritatud. See ongi üks plokiahela osa.

Bitcoini tähtsamad omadused:

• Bitcoin ei allu ühegi organisatsiooni ega isiku kontrolli alla
• Bitcoini tarkvara on avatud koodiga ning nähtav kõigile
• Bitcoini on fikseeritud hulk, seda ei ole võimalik juurde tekitada
• Bitcoini krüptoraha ei saa võltsida
• Bitcoini ei saa konfiskeerida. Senikaua kuni ainult omanik teab oma bitcoini rahakoti salajast võtit
• Bitcoini on lihtsasti väiksemateks ühikuteks jagatav. Kõike väiksem osake kannab nimetust satoshi. Ühes bitcoinis on sada miljonit satoshit