Kui Bitcoin 2009. aastal märkamatult tekkis, vaimustusid sellest algusaastatel eelkõige arvutinohikud ja programmeerijad. Bitcoin on aga üha enam saamas kõneainet majandust ja rahapoliitikat puudutavates diskussioonides. Selles artiklis vaatleme Bitcoini läbi majandusteooria prisma ning näitame, kuidas Bitcoin aitab kaasa vaba turumajanduse levikule ja inflatsiooni tõkestamisele.
Valitsuse kontroll vs. vaba turumajandus – teooria
Majandusteoreetikud olnud pikalt eri arvamusel selle osas, kas ja kui palju peaksid valitsused majandust ja raha kontrollima või mis mahus peaksid turud saama toimida vabalt. Vaatame siinkohal erinevaid majandusteooriaid.
Keinslik majandusteooria
Tänapäevane makroökonoomika tugineb suurel määral inglise majandusteoreetiku John Maynard Keynes’i poolt 1930ndatel aastatel rajatud arusaamadele. Keinslik majandusteooria usub, et turud ei ole alati efektiivsed ning näeb valitsuse keskset rolli majanduse käekäigu kontrollimisel ja stabiliseerimisel. Selleks kasutavad valikus eelkõige raha- ja fiskaalpoliitikat. Rahapoliitika hoobadeks on näiteks raha juurde trükkimine ning intressimäärade tõstmine ja langetamine. Fiskaalpoliitikaga saab valitsus tõsta makse või suurendada riigi kulutusi majandussektorites, mis vajavad parasjagu turgutamist.
Moodne majandusteooria
Moodsa rahateooria (ingl. modern monetary theory) keskse idee kohaselt ei saa riigid, kes oma raha välja annavad, kunagi pankroti minna. See tähendab, et valitsused võivad printida kas digitaalselt või füüsiliselt nii palju raha, kui neil on parasjagu vaja on. Sarnaselt rahatrükkimisele, ei ole moodsa rahateooria kohaselt midagi halba riigi võlgades. Neid vaadatakse pigem kui vajalikke meetmeid, mis kriisiolukorras ennast õigustavad. Kuigi moodsa rahateooria toetajad tunnistavad, et inflatsioon on selliste kulutuste tagajärg, saab nende arvates vajaduse korral selle vastu tulevikus poliitiliste otsustega võidelda.
Austria majanduskoolkond
Austria majanduskoolkond rõhutab vastupidiselt keinslikule majandusteooriale üksikindiviidi väärtusi ja soove ning valitsuse minimaalset sekkumist majandusse. Austria majandusteaduse keskmes on subjektiivse väärtuse teooria, mis ütleb, et kaupade ja teenuste hinna ei määra mitte nende loomupärased omadused või tööpanus, vaid tähtsus, mida üksikisikud neile omistavad. Samuti ei toeta Austria majandusteooria raha kontrollimist. Austria majanduskoolkond leiab, et majandus peaks toimima orgaanilist, kus nõudluse ja pakkumise tekke aluseks on inimeste kui indiviidide hetkevajadused. See tähendab, et ühiskonna parima võimaliku heaolu jaoks tuleks lasta hindadel kujuneda vabal turul, sest ainult nii saavad ettevõtjad teada inimeste päris vajadusi.
Austria majandusteadlased on pikka aega kritiseerinud fiat-valuutasid nende ostujõu kaotamise ja valitsuse manipuleerimisele pärast. Austria majanduskoolkond pooldab naasmist nn kõva raha juurde – raha, mis säilitab oma ostujõu aja jooksul ja mida ei saa valitsuse poliitika manipuleerida.
Bitcoini kui kõva neutraalne raha
Bitcoini tõusu marginaalsest digitaalsest valuutast ülemaailmselt levinud investeerimisinstrumendiks ja maksevõrguks saab vaadelda edukalt Austria majandusteaduse objektiivi kaudu. Bitcoini fikseeritud ülemkogus 21 miljonit BTC-d peegeldab otseselt Austria eelistust mitte-inflatsioonilise valuuta suhtes. Kaevandatavate bitcoinide koguarvu piiramisega tagas Bitcoini pseudonüümne looja Satoshi Nakamoto, et Bitcoin on vastupidav inflatsioonisurvele, erinevalt fiat-valuutadest, mis aja vältel ostujõudu kaotavad. Nagu kulla vähesus suurendab selle väärtust väärismetallina, muudab Bitcoini piiratud kogus selle väärtuslikuks neile, kes seda digitaalvarana kasutavad või hoiavad. See fikseeritud pakkumine koos uute bitcoinide loomise paika pandud kiirusega peegeldab Austria ideaali valuutast, mis ei allu kesksete organite rahapoliitikale ega ole vastuvõtlik devalveerimisele.
Bitcoin on ka näide Austria subjektiivse väärtuse kontseptsioonist. Bitcoini väärtus üksikisiku jaoks ei tulene ühestki füüsilisest omadusest, vaid selle kasulikkusest ja selle väärtuse tajumisest detsentraliseeritud, tsensuurile allumatu ja piirideta tehingu vahendina. Seetõttu määrab Bitcoini turuväärtuse selle kasutajate kollektiivne hinnang, mitte valitsuste või kesksete organite poolt kehtestatud ettekirjutused.
Loe lisaks: “BITCOIN 101”
