Bitcoini tehingud on avalikul plokiahelal. Sellest tulenevalt saab sealt välja lugeda nii mõndagi huvitavat, mida traditsioonilise raha kohta me kunagi ei teaks. Üheks selliseks karakteristikuks on bitcoini hulk, mida ei ole pikema aja jooksul tehingutes kasutatud ehk teisisõnu bitcoin, mis istub inimeste rahakottides paigal. Üheks sagedamini vaadeldavaks perioodiks on aasta pikkune vahemik, mis näitab et 60% bitcoinidest pole liikunud vähemalt aasta või kauem.
60% bitcoinidest mitteaktiivsed – kuidas see hinda mõjutab?
Bitcoini monitoorimise lehekülje LookIntoBitcoin andmetel pole 60% maailmas ringlevatest bitcoinidest minimaalselt aasta oma rahakottidest liikunud. See annab märku tõsisest bitcoini kogumisest. Viimati oli sama näitaja nii kõrge 2016. aastal, kui bitcoin alustas oma senimaani kõige kuulsamat hinnasööstu 20 000 dollarini. Lisaks on rohkem kui 2 aastat bitcoine hoidvate aadressite hulk samuti näidanud tõusutrendi. Graafik, mida tuntakse ka “hodl wave” nime all, näitab ajalooliselt, kuidas hoidmine ja vara hind omavahel käituvad. Mudeli looja Philip Swift on Twitteri vahendusel kommenteerinud, et bitcoin on pikaajaliste investorite jaoks oma praeguses „laines“ kõige soodsamal kohal.
60% of all bitcoin has not moved on the blockchain for at least 1 year. This is an indication of significant hodl'ing.
The last time this happened was in early 2016, at the start of the bull run.#bitcoin pic.twitter.com/Rh5efLHOD0
— Philip Swift (@PositiveCrypto) May 26, 2020
Mis on hodl wave?
Sõna hodl on krüpto-spetsiifiline terimin, mis tähendab bitcoini hoidma. Bitcoini hoidjate, kui isikute kohta aga plokiahes andmed puuduvad. Selle asemel on näha kõikide ülekannete suurused erinevate bitcoini aadressite vahel. Et mõista mis on hodl wave, tuleb esmalt teada, et bitcoin kasutab oma “raamatupidamises” struktuuri nimega UTXO.
UTXO (unspent transaction(TX) output) on bitcoinide hulk, mis kasutaja on eelnevatest tehingutest saanud ning mida ta saab tulevikus järgmistes tehingutes kasutada.
Kõik UTXO-d on ajatempli järgi märgistatud tehingu ja ploki kaudu, milles nad loodi. Kuna kogu ringluses olev bitcoin sisaldub mõnes UTXO-s, tähendab see, et kõigil bitcoinidel on vanus – millal seda viimati tehingus kasutati.
Hodl wave graafikult näeb käitumismustreid, mis iseloomustavad bitcoini omanike käitumist hinnaliikumistele vastavalt. Näiteks 2013. aasta detsembris tõusis bitcoini hind mõne päevaga 33 dollarilt 1000 dollarini. Sellele järgnes mitte ainult ulatuslik müük, kuna paljud varajased investorid tegid oma kasumi rahaks, vaid ka uus grupp inimesi, kes omasid bitcoini esimest korda.
