“Kuidas saab ühel abstraktsel digitaalsel varal, mida käega katsuda ei saa, olla mingi väärtus?” Selline küsimus kõlab sageli Bitcoini ja teiste krüptorahade kontekstis. Selles artiklis vaatame sügavamalt, kuidas on aastatega tekkinud Bitcoinile väärtus ning miks altcoinide hinna teke erineb Bitcoini omast kardinaalselt.
Bitcoini tõus eraldiseisvaks varaklassiks
Üks bitcoin maksab artikli kirjutamise hetkel ligi 100 000 eurot. On seda palju või vähe, jääb igaühe otsustada, kuid kahtlemata on Bitcoin tõestanud ennast globaalse varaklassina, mille turukapital on ületanud $2 miljardit piiri. Võrdluseks, kõik maailma kuld kokku on väärt ligi $13 miljardit. Bitcoini väärtuse tekke juures on tähtis mõista Bitcoini sündi ja algusaastaid.
Bitcoini pseudonüümne looja Satoshi Nakamoto käivitas 3. jaanuaril 2009 Bitcoini võrgu ja kaevandas esimesed bitcoinid. Võib öelda, et sel päeval omas Bitcoin väärtust ainult Satoshi jaoks. Umbes poolteist aastat hiljem müüdi 2 pitsat 10 000 BTC eest. Kui võtta ühe pitsa hinnaks 10 dollarit, siis selle kursi kohaselt võime mõnevõrra meelevaldselt järeldada, et toona oli 1 bitcoin väärt $20/10000 ehk $0,002.
Täna, 16 aastat hiljem, on Bitcoin väärtuslik oluliselt rohkematele inimestele. Mind you, Bitcoinil jõudis selleni ilma ühegi töötaja, nõukogu, tegevjuhi, turundusmeeskonna või kontorita. Mis veel tähtsam – Bitcoinil ei olnud ühtegi investorit. Bitcoin on alati olnud võrdselt kättesaadav kõigile. See, kes on panustanud arvutusvõimsust ja energiat Bitcoini võrgu hüvanguks on saanud bitcoinidega tasustatud – ühtegi bitcoini ei ole tekkinud niisama (õhust).
Altcoinide väärtuse teke
Mõelge nüüd mis tahes altcoinile. Selle loojad ja/või investorid andsid enamasti osa coinidest endale (ingl. premine), selle asemel, et anda kõigile võrdne võimalus, nagu Satoshi seda tegi. Samuti kaasneb altcoinidega vilgas turundustegevus, et uusi investoreid kaasata, sest esialgsed investorid peavad oma alginvesteeringu tagasi teenima. Seetõttu on sageli näha, kuidas uute coinide ja tokenite hinnad tõusevad väga lühikese ajaga mitmekorselt. Hiljem see tõus aga enamasti hääbub, kui saab selgeks, kas uus coin ka reaalset rakendus leiab.
Tänu sellele, sarnaneb enamik altcoine rohkem startupi väärtpaberiga ning ei konkureeri Bitcoini eesmärgiga – olla neutraalne tsensuurile allumatu raha ja maksevõrgustik.
Aeg kui krüptoraha edukuse mõõdupuu
Krüptorahade sektor on võrreldes traditsiooniliste varadega väga noor. Bitcoin tähistas hiljuti oma 16ndat sünnipäeva. Selle aja jooksul on Bitcoin teinud läbi korduvaid ligi 80-protsendilisi langusi, kuid on sellele vaatamata on alati “tuhast tõusnud”, tõestades korduvalt oma väärtust. Sama ei saa öelda enamike altcoinide kohta. Heites pilgu 10 aastat tagasi CoinMarketGap lehe ajaloolisele snapshotile, näeme et toona esisajas figureerivatest coinidest on 95% neist tänaseks sealt kadunud.
Loe lisaks: “Bitcoin vs. S&P 500 – Kumb on parem pikaajaline investeering?”