Nagu Bitcoini plokiahela nimi viitab, koosneb see individuaalsetest plokkidest. Ploki suurus mõjutab otseselt tehingute kiirust ja tasusid. Bitcoini ploki suurus on olnud alates Bitcoini loomisest üsna vastuoluline teema. Selles artiklis vaatame, mida Bitcoini ploki suuruse all mõeldakse ning miks see oluline on.
Bitcoini ploki suurus – midas see tähendab?
Bitcoini ploki suuruse all mõistetakse andmemahtu, mis sisaldub Bitcoini plokiahelas igas kaevandatud plokis. Sellest lähtuvalt on see ühtlasi piirang tehingute arvule, kuna iga üksik tehing võtab plokkides teatud koguse ruumi.
Bitcoini looja Satoshi Nakamoto määras igas Bitcoini plokis sisalduvate andmete hulgaks 1 MB (megabait).
Ploki limiidist tingitud kitsaskohad
Bitcoini esimesed piirangud ilmnesid 2016. aastal, kui tehingute arv muudkui kasvas ning seni pooltühjad plokid said esmakordselt täidetud. Teisisõnu, Bitcoini võrk oli muutunud populaarsemaks kui selle esialgne disain ette nägi. Kui vähese võrgu kasutamise ajal olid Bitcoini tehingud praktiliselt tasuta, siis plokkide täitumine tekitas olukorra, kus kasutajate vahel tekkis “plokiahelasse pääsemise” nimel enampakkumine ning tehingute jõustumiseks tuli maksta kõrgemat tasu.
Bitcoini tehingutasude mõistmiseks loe artiklit “Kuidas toimivad Bitcoini tehingutasud?”
Tehingutasude suurenemist nähti toona äärmiselt problemaatilisena, kuna Bitcoini reklaamiti eelkõige kui odavat alternatiivi traditsioonilistele online-makseviisidele. See tõstatas omakorda terava arutelu Bitcoini jätkusuutlikkuse ja ploki suuruse limiidi üle.
Vaata reaalajas kui suur on järgmine Bitcoini plokk – Mempool.space
2 vastandlikku vaadet
2016-2017 aastaid tuntakse Bitcoini ajaloos ka “ploki suuruse sõdade” nime all. Bitcoin kogukond jagunes jämedalt kahte leeri. Neist esimesed arvasid, et Bitcoini võrgu jätkusuutlikuks toimimiseks tuleks ploki suurust suurendada, hoides seeläbi tehingutasud mõistlikkuse piires. Neile vastandujad leidsid aga, et suurte plokkidega kaasnevad mitmed probleemid, nagu plokiahela liiga suureks paisumine, mis teeb selle nodede jaoks raskesti salvestatavaks. Nende nägemuses pidi ploki suurus jääma väikseks ning võrgu skaleerimine toimuma nn 2. kihi lahenduste arvelt nagu seda on näiteks Bitcoini Lightning Network.
Loe Bitcoin Lightning Networki kohta lisaks: “LIGHTNING NETWORK 101”
Mida muutis SegWit?
2017. aastal läbis Bitcoin oma seni ühe tähtsama soft fork tarkvara uuenduse nimega SegWit (lühend ingl. sõnapaarist Segregated Witness). SegWit muutis Bitcoini tehingute formaati, mis ühtlasi suurendas ploki mahtu, võimaldades igasse plokki mahutada rohkem tehinguid. Selle tulemusena suurenes Bitcoini plokkide maksimaalne suurus 4 megabaidini.
