Päevakohased krüpto uudised

Pildil on hoiupõrsas koos müntidega, mis illustreerib teemat Kui suur on Satoshi salapärane varandus?

Kui suur on Satoshi salapärane varandus?

Palju on kõneainet pakkunud Satoshi salapärane varandus. Ehk kui palju suutis bitcoini anonüümne looja algusaastatel enda loodud krüptoraha koguda? Uue raporti kohaselt kaevandas Satoshi Nakamoto üle 1,1 miljoni bitcoini.

Satoshi bitcoinid

Satoshi Nakamoto oli bitcoini võrgu esimene kaevandaja, kuid seda, kui palju bitcoine leiutaja kaevandada jõudis, ei tea sajaprotsendilise täpsusega keegi. Põhjus peitub selles, et kuigi kõik tehingud on plokiahelal avalikud, ei ole bitcoini rahakotid kasutaja identiteediga seotud. Sellest tuleneb ka bitcoini anonüümsuse iseloomustamisel kasutatav sõna – “pseudonüümne”.

Hiljuti avaldas plokiahela tehinguid analüüsiv Whale Alert uue raporti, mis heidab põnevale küsimusele senisest rohkem valgust. Analüüsi kohaselt kaevandas Satoshi varajastel aastatel 1 125 150 bitcoini, mis on tänases vääringus ligikaudu 10,5 miljardit eurot. Raporti kohaselt olid bitcoini võrgu esimesest 54 316 plokist 22 503 plokki just Nakamoto kaevandatud, kus bitcoini looja teenis iga leitud ploki eest 50 bitcoini suuruse tasu (täna saavad kaevandajad 6,25 bitcoini ploki eest). Satoshi “kulutas” analüüsi kohaselt üldse kokku 907 bitcoini, millest 10 saatis ta maailma esimeses bitcoini tehingus programmeerija Hal Finney’le, kes suri 2014. aastal Lou Gehrigi haigusesse.

Patoshi muster

Whale Alert’i poolt avaldatud uurimus baseerub 2013. aastal tehtud Sergio Demian Lerner’i avastusele. Lerner leidis, et tänu veale bitcoini varajases kaevandamistarkvaras, oli võimalik näha mustrit, mille järgi sai eristada Satoshi kaevandatud bitcoine teiste omadest. Lerner andis varajasest kaevandajast maha jäänud jäljele nime – “Patoshi muster” (Patoshi pattern).

Kui Lerner märkis avastuses Satoshi bitcoinide hulgaks ümardatult 1,1 miljonit, siis Whale Alert kaevus oma uurimustöös sügavamale, leides lisainfot hilisemate plokkide kohta, mil kaevandajaid oli algusaegadega võrreldes tunduvalt rohkem.

Miks kaevandas Satoshi nii palju bitcoine?

Eelmainitud uurimustöö kohaselt kasutas Satoshi kaevandamiseks 48 arvutit. See tähendas, et Nakamoto omas neil päevil ligikaudu 60% kogu võrgu arvutusvõimekusest. Miks pani bitcoini leiutaja nii suurt rõhku kaevandamisele? Arvatakse, et Nakamoto kaitses seeläbi noort bitcoini võrku võimalike rünnakute eest, jättes samas ka teistele kaevandamisvõimaluse. Nakamoto lõpetas kaevandamise 2010. aasta mais, kui oli näha et võrk kasvab ning üha rohkem uusi kaevandajaid asub võrgu hüvanguks panustama.

Raporti loojad jäid arvamusele, et Satoshi salapärane varandus ei leia kunagi kasutust, olgugi et seda ei tea kindlalt keegi.

Loe veel: “6 inimest, keda kahtlustatakse olevat bitcoini looja”

Veel uudiseid

Maad on võtnud krüpto talv, mida see tähendab?

Möödunud kuud on olnud krüptorahade jaoks sünged – viimasest kolmeteistkümnest nädalast on krüptorahade liider Bitcoin olnud languses üheteistkümnel. Sellisele olukorrale, kus hinnad püsivad pikemat aega