Bitcoini halving leiab aset 12.mai 2020. Bitcoini ajaloo jooksul toimub juba kolmandat korda sündmus, millest krüpto kogukond pikemat aega rääkinud on. Bitcoini poolitamine. See tähendab, et iga kaevandatud ploki eest saadav bitcoinide hulk (tasu) läheb poole väiksemaks. 12.5-lt poole väiksemaks ehk 6.25-le. Mainitud algoritm on bitcoini koodi loomise hetkest sisse kirjutatud ning selle eesmärk on seeläbi bitcoini inflatsiooni järk-järgult vähendada.
Kui käesoleval hetkel väljastab bitcoini võrk iga uue ploki leidnud seadmele täpselt 12,5 uut bitcoini, siis mai lõpus saab see number olema 6,25 bitcoini. Täpselt 50% vähem. Selle pärast kutsutakse seda bitcoini halving-uks ehk bitcoini poolitumine.
Esimest korda toimus poolitamine 2012 aastal, kui ploki auhind langes algse 50 bitcoini pealt 25le. Teine poolitamine jäi aastasse 2016, peale mida on bitcoini võrk maksnud välja 12,5 bitcoini ploki pealt. Kogu protsess kestab orienteeruvalt aastani 2140, kui ilmavalgust näevad viimased bitcoinid, peale mida saab neid kokku olema 21 miljonit.
Keda Bitcoini poolitumine mõjutab?
Selge on see, et kõige rohkem saavad poolitumise mõju tunda kaevandajad, kelle sissetulekut kärbitakse. Sellest tulenevalt on teatud hulk kaevandajaid sunnitud oma seadmed välja lülitama, kui masinate jooksutamiseks vajaminev elektrikulu ületab bitcoini oma hinna. Kindlasti ei saa seda üldistatult väita, kuna kaevandajate kulud elektri ning seadmete tavis on väga erinevad.
Teiselt poolt toob poolitamine kaasa uute bitcoinide nappuse. Kui eeldada, et nõudlus jääb samale tasemele, peaks see pikemas perspektiivis hinda ülespoole suruma. Selle teooria kasuks räägivad 2012- ning 2016-aasta poolitamised, millede järel oli bitcoini hinna juures näha selget kasvutrendi. Teisalt on pajud eksperdid arvamusel, et poolitamise ootus ning laiema avalikkuse suurem informeeritus, on bitcoini hinda juba “sisse arvatud” ning suuri muutusi bitcoini halving´u järgne aeg endaga kaasa ei too.
Kuidas mõjutab poolitamine bitcoini võrgu turvalisust?
Mida rohkem on kaevandavaid masinaid bitcoini võrgus, seda turvalisem on võrk. Ühe teooria kohaselt hakkab poolitamise järel bitcoini võrgu arvutusvõimekus (hash rate) järsult langema. Põhjuseks juba ülal mainitud kaevandajate loobumine. See võib teoreetiliselt kaasa tuua olukorra, kus kaevandajate võimekus langeb järk-järgult nii madalale, et bitcoini võrk ei ole enam turvaline. Siinkohal ei tohi aga ära unustada, et kui kaevandajate hulk väheneb, muutub bitcoini kaevandamine kergemaks.
Tegemist on kaevandamise keerukuse algoritmiga, mis kohandab ennast ligikaudu iga 2 nädala tagant. Seega leidub alati keegi, kelle jaoks bitcoini kaevandamine on parasjagu kasumlik. Lisamärkusena ei tea lõplikult keegi, kui palju ressurssi on reaalsuses vaja, et bitcoini võrku sisse häkkida. Senimaani on bitcoini võrk tõestanud ennast kõige turvalisema krüptoraha võrguna.
