Iraan, kes on alates eelmisest aastast legaliseerinud riigis krüptorahade kaevandamise, on muutumas kaevandajate jaoks atraktiivseks. Iraan soosib krüpto kaevandamist, väljastades selle sektori firmadele hulgaliselt uusi tegevuslubasid ning pakkudes ka arvestatavaid soodustustusi odava elektri näol.
Iraan meelitab kaevandajaid odava elektriga
Iraan on väljastanud 14 uut tegevusluba krüpto kaevandustele, neist igaüks võimsusega 300 megavatti, vahendab Bitcoin.com. Krüptovaluuta kaevandamine on Iraanis lubatud tegevus alates eelmise aasta juulist ning riigi tööstus-, kaevandus- ja kaubandusministeerium on selle sektori ettevõtetele väljastanud üle 1000 litsentsi. Näiteks maikuus kolis Iraani Türgi üks suuremaid kaevanudsfirmasid Iminer, kes investeeris seadmetesse 7,3 miljonit dollarit. Uue firma poolt käivitatud kaevanduspark hakkab välja andma 96 000 TH/s (terahash’i sekundis) arvutusvõimekust.
Iraani saabuvad kaevandajad nii kaugelt kui Ukrainast ja Hiinast. Peamiseks argumendiks on mõistagi odav elekter, kuid Iraan soosib krüpto kaevandamist nii poliitilistel kui ka majanduslikel põhjustel. Maailma suuruselt kolmas naftatootja loodab bitcoinist kasu lõigata, et vähendada naftaga tugevalt seotud USA dollari mõju riigi majandusele.
Iraan meelitab kaevandajaid ka keskmisest soodsamate elektrihindadega: Iraanis krüptorahasid kaevandavad firmad maksavad ühe kilovatt-tunni (kWh) elektri eest vaid 0,01–0,05 dollarit. Suvehooajal, juunist septembrini, tõusevad hinnad siiski neli korda.
Samal ajal tegutseb riigis ka ebaseaduslikke krüpto kaevandusi. Iraan on püüdnud viimasel ajal võidelda tegevusloata kaevandajate vastu, kes smuugeldavad vastavaid seadmeid riiki sisse. Hiljuti arrestis Iraani valitsus 1000 masinat, kes kaevandasid krüptoraha kooskõlastamata.
Valdav enamus kaevandajad endiselt Hiinas
Cambridge’i Ülikooli poolt koostatud bitcoini kaevandajate kaart ütleb, et ligikaudu kaks kolmandikku bitcoini võrgu arvutusvõimekusest tuleb Hiinast. iga päev vermitakse umbes 900 uut bitcoini ning umbes kaks kolmandikku sellest suundub Hiina kaevandajatele. Nemad kontrollivad, kas ja millal need bitcoinid, väärtusega ligikaudu 5 miljonit eurot, turule jõuavad.
Kuna aga Hiina arvutusvõimekus moodustatakse reaalsuses kümnete tuhandete üksikute kaevandajate koondpanusest, on siiski ebatõenäoline, et toimuks ulatuslik kokkumäng hinnaga manipuleerimiseks.
Kuna Hiina valitsus soovib nüüd käivitada oma keskpanga toetatud digitaalset valuutat, ei pruugi kaua minna, kuni Hiina võtab kindlama hoiaku kogukonna kontrollitavate krüptovaluutade, näiteks Bitcoini suhtes. See võib Bitcoini võrgule, selle räsi kiirusele ja lõppkokkuvõttes ka väärtusele avaldada tõsiseid tagajärgi rohkem kui Hiina kaevurite tegevus.
Loe lisaks: “Norra soodustab krüptoraha kaevandamist”
