Bitcoin ja majandusteooria
Kui Bitcoin 2009. aastal märkamatult tekkis, vaimustusid sellest algusaastatel eelkõige arvutinohikud ja programmeerijad. Bitcoin on aga üha enam saamas kõneainet majandust ja rahapoliitikat puudutavates diskussioonides. Selles artiklis vaatleme Bitcoini läbi majandusteooria prisma ning näitame, kuidas Bitcoin aitab kaasa vaba turumajanduse levikule ja inflatsiooni tõkestamisele. Valitsuse kontroll vs. vaba turumajandus – teooria Majandusteoreetikud olnud pikalt eri […]
LIGHTNING NETWORK 101
Bitcoin, piirideta peer-to-peer digitaalne raha, on leidnud laialdast kasutust ja tunnustust, vahendades tehinguid ilma keskse vahendajata. Kuigi Bitcoini plokiahel on kõige turvalisem ja kahtlemata üks detsentraliseeritumaid, on Bitcoini populaarsuse kasvades kerkinud üha enam esile võrgu läbilaskevõime küsimus. Tehingute tegemiseks kulub Bitcoini võrgus mitmeid minuteid kuni tunde ning ülekandetasud on tippaegadel sageli väga kõrged. Selle probleemi […]
WEB3 101
Viimastel aastatel on “Web3” muutunud üha kõlavamaks terminiks, eriti plokiahela tehnoloogia ja krüptorahade kontekstis. Kuigi enamik inimesi on sellest kuulnud, pole paljudel aimugi, mida see tegelikult tähendab. Selles artiklis vaatame, mis on Web3 ja kuidas see mõjutab meie digitaalset tulevikku. Interneti uus ajajärk Viimase kahekümne aasta jooksul on internet meie elus tohutult kasvanud ja arenenud, […]
ETHEREUM 101
Ethereum on avatud koodiga (open source) plokiahela tehnoloogiale baseeruv platvorm. Ethereumi plokiahela peale ehitatud krüptoraha kannab nimetust ether (ETH). Analoogselt bitcoini võrguga on ka ethereum detsentraliseeritud võrk, mis ei allu ühegi keskse…
BITCOIN 101
Kui alustuseks öelda, et bitcoin on digitaalne raha siis on see korrektne, kuid bitcoin on palju enamat kui pelgalt digitaalne maksevahend. Kui me vaatame internetipagas oma kontojääki ning näeme sealt mingit numbrit vastu vaatamas, siis on see samuti digitaalne raha.
PLOKIAHEL 101
Plokiahela tehnoloogia leiab tänapäeval kasutust mitmetes sektorites. Plokiahel on lihtsustatult andmete jada, kus igat sisestust kutsutakse eraldi plokiks. Plokke on õigus lisada kõikidel võrgu liikmetel, peale mida lisatakse uus koopia kõikidesse võrgus olevatesse seadmetesse.
