Covid-19 puhang on olnud hirmutav, kuid paljusid inimesi hirmutab valitsusrežiim ja finantssüsteem rohkem kui viirus ise. Valitsused on olnud kogu maailmas raskustes kriisi haldamisega ning suuremad tööstused ning tarneahelad on hakanud lõhenema. See on tõstatanud suurema küsimuse: kas finantssüsteem võib selle tulemusena puruneda?
Rahandussüsteem ja pangad olid kehvas seisus juba enne viirust
Finantskolumnistid Pam Martens ja Russ Martens avaldasid 1. mail raporti, kus tõid välja, et murekohad majanduses algasid viis kuud enne seda, kui Covid-19 viirus hakkas elanikke hirmutama. Raport näitab, et Hiinas teatati esimesest surmast 11. jaanuaril 2020, kuid majanduse lagunemise märke oli märgata juba varem. 2019. aasta septembris teatas New Yorgi Föderaalreservi pank, et hakkab väljastama lühiajalisi repo laene, kuna pankadel hakkasid ilmnema võlad ja likviidsusprobleemid. Viimati andis Föderaalreserv sarnaseid laene eelmises majanduskriisis, 2007-2010 aastatel. Kuni esimeste koroonaviiruse ilminguteni jõudis Föderaalreserv pankadele anda juba 6,6 triljoni dollari eest laene. See oli paljude analüütikute jaoks esimeseks märgiks, et rahandussüsteem võib ohus olla.
Repo (repurchase agreement) on lühiajaline laen, mida kasutavad pangad ja riskifondid, et jooksvaid kulusid katta. Tehniliselt müüb üks pool teisele väärtpabereid, olles kohustatud need hiljem kallimalt tagasi ostma
loe lisaks: “USA riigivõlg ületas 25 triljoni dollari piiri”
Paljud tippjuhid astusid tagasi
2019. aasta neljandas kvartalis nähti kõige enam suurfirmade tippjuhte tagasi astumas, justkui oleks nad teadnud, et rahandussüsteem hakkab allamäge liikuma. Teiste hulgas astusid tagasi tegevjuhid suurfirmadest nagu Mastercard, Disney, IBM, LinkedIn jpt.
Rahandussüsteem maailma reservvaluuta kontekstis
Üheks peamiseks indikaatoriks peetakse maailma reservvaluuta tervist. Praegune rahandussüsteem tunnistab oma reservrahana peamiselt Ameerika dollarit. Põhjus peitub selles, Ameerika majandus on endiselt maailma suurim ning pooled riikidevahelised tehingud toimuvad just USA dollarites.
Alates koroonakriisi puhkemisest on dollar näidanud üles tugevust, kuid paljud on mures, et keskpankade suurtes kogustes raha trükkimine ja majanduse stimuleerimine võib viia tulevikus raha väärtuse tugeva languseni. Suurem inflatsioon veel dollarit ei kimbuta, näha on pigem raha väärtuse kasvu ehk deflatsiooni. See tähendab, et majanduse aeglustumine on viinud tarbimise vähenemise ning hindade languseni.
Senikaua kuni maailma reservvaluuta hoiab oma väärtust on justkui kõik hästi, kuid ajaloo suuremad majanduskriisid on näidanud, et peale deflatsiooni on järgnenud tugev inflatsioon ning raha on oma väärtust tugevalt kaotanud. Kas võib juhtuda, et selle tulemusena ka finantsüsteem tervikuna langeb, näitab aeg.
