Mis on Ethereum?

Ethereum on avatud koodiga (open source) plokiahela tehnoloogiale baseeruv platvorm. Ethereumi plokiahela peale ehitatud krüptoraha kannab nimetust Ether (ETH). Lisaks süsteemi enda valuutale, on Ethereumi platvormi peal loodud ka paljud teised krüptorahad, mida nimetatakse tokeniteks. Analoogselt Bitcoini võrguga, on ka Ethereum detsentraliseeritud võrk, mis ei allu ühegi keskse organisatsiooni kontrolli alla. Kui bitcoini plokiahela peamine funktsioon on valuuta ülekandmine ühelt osapoolelt teisele, siis Ethereumi puhul on võimalik poolte vahel kokku leppida ka erinevates tingimustes (ingl. smart contract).

Vaata ka: “Ethereum 2.0 – mida see endast kujutab?”

Kuidas Ethereum sündis?

Ethereumi platvormile pani aluse Venemaal sündinud ja hiljem Kanadasse kolinud Vitalik Buterin. Ethereum käivitus ametlikult 2015. aastal, kuigi Buterin tuli vastava ideega välja juba 2013. aasta lõpus, olles sellel hetkel kõigest 19-aastane. Huvitaval kombel soovis Buterin algselt oma ideed Bitcoini peal rakendada – tema arvates oli Bitcoinile vaja programmeerimiskeelt, et ehitada selle peale rakendusi (kuigi Bitcoinil on oma programmeerimiskeel, on see primitiivne ning keerukamaid rakendusi on sellega keeruline luua). Buterin ei saanud oma ideele aga Bitcoini kogukonna heakskiitu, mistõttu otsustas ta luua uue platvormi nimega Ethereum.

Ethereum on esimene platvorm, mis tutvustas programmeeritava plokiahela funktsiooni. Siinkohal on sobilik võrrelda Ethereumi sündi interneti arenguga. Kui interneti algusaastatel oli veeb staatiline ning kuvas valdavalt teksti ja lihtsamaid pilte, siis tänapäeval on internet väga dünaamiline, pakkudes kastajale mitmeid interaktiivseid veebilehti. See trend sai võimalikuks eelkõige programmeerimiskeelte arenemisega, mis võimaldasid arendajatel luua keerukamaid ning mitmekesisemaid rakendusi. Sarnane sündmuste kulg on toimunud ka krüpto sektoris. Maailma esimene krüptoraha Bitcoin on olemuselt primitiivne ning mõeldud peaasjalikult ülekannete tegemiseks. Ethereum võimaldab soovijatel aga ise programmeerida erinevaid rakendusi. Selle tarvis käib Ethereumiga kaasas päris oma programmeerimiskeel Solidity, mis võimaldab ehitada Ethereumi plokiahela peale.

Kuidas Ethereumi plokiahel töötab?

Mis on smart contract?

Smart contract ehk nn nutikas leping on programmeeritud kood Ethereumi plokiahelal, mis käivitub automaatselt teatud tingimuste täitumise korral.

Näiteks sõlmivad Ethereumi plokiahelal nutika lepingu üürileandja ning üürnik. Lepingusse on sisse kirjutatud üürniku kohustus igakuiselt üüri tasuda ning üürileandja on selle eest kohustatud tagama ligipääsu rendipinnale. Klassikalist üürilepingust erineb smart contract selle poolest, et nad on isetäituvad ning ei vaja kolmandate osapoolte sekkumist. Antud näite puhul tasub üürnik renti krüptorahas otse üürileandja Ethereumi rahakotti. Kui see tingimus on täidetud, saadetakse plokiahela kaudu üürnikule digitaalne uksevõti. Lisaks saab üüritulu pealt makstav tulumaks samuti automaatselt riigi omandusse liikuda. Kogu protsessi innovaatilisus peitub selles, et koheselt kui smart contract on jõustunud ning Ethereumi plokiahelas, on edasine juba automaatne. See hoiab omakorda ära paljud võimalikud poolte vahelised vaidlused, sest kõik ülekanded ning lepingus kirjeldatud tegevused on avaliku plokiahela pael igal hetkel osapooltele nähtavad.

Arvutid Ethereumi võrgus ja EVM

Nagu ka Bitcoini võrgus, hoiavad Ethereumi võrgus olevad arvutid (noded) koopiat kõikidest toimunud tehingutest. Lisaks sellele, on neil vaja salvestada ka kõik nutikad lepingud ning iga nutika lepinguga seotud „olek“.

Toome näite nutikast lepingust, mis sõlmitakse lapse ja lapsevanema vahel. Leping näeb ette, et kui laps lõpetab kooli neljade-viitega, saab ta lapsevanema poolt kingituseks teatud summa raha. Sel hetkel kui lapsevanem lukustab kokkulepitud summas Ether krüptoraha lepingusse, muutub ühtlasi lepingu olek (state). Järgmisel korral muutub lepingu olek, kui laps lõpetab kooli ning süsteem kontrollib hindeid varem paika pandud andmebaasist. Leping läheb oma viimasesse olekusse, kui teeb väljamakse kas lapsele või vanemale, sõltuvalt sellest, milliste hinnetega laps kooli lõpetas. Iga selline muutus lepingu olekus peab jõudma võrgu iga arvutini.

Kõikides Ethereumi võrgus olevates arvutites (nodedes) jookseb programm nimega Ethereum Virtual Machine (EVM). Tänu sellele rakendusele suudavad plokiahelas olevad arvutid nutikaid lepinguid lugeda ja käivitada. EVM loeb nutikat lepingut ning annab seejärel arvuti protsessorile käskluseid, mida edasi teha. Seda protsessi teevad kõik Ethereumi võrgus olevad arvutid selleks, et saavutada üksmeel nutika lepingu käskluste koha pealt.

Mis on Ethereumi rakendused?

Ethereum võimaldab oma platvormile ehitada detsentraliseeritd rakendusi (ingl. dapps). Rakendused on sisuliselt nutikad lepingud, millele on ehitatud kasutajaliides. Kui traditsioonilised veebirakendused vajavad töötamiseks mõnda serverit või andmebaasi, mis kuulub mõnele isikule või korporatsioonile, siis Ethereumi rakendused tuginevad avalikule Ethereumi plokiahelale, mis omakorda allub matemaatilistele reeglitele ning on läbipaistev. See loob arendajatele hulgaliselt võimalusi luua rakendusi, mis ei sõltu kolmandatest osapooltest.  Ethereumi rakenduste programmeerimiseks loodud ka spetsiaalsed programmeerimiskeeled.

Tänapäeval leiavad Ethereumi rakendused kasutust paljudes valdkondades. Näiteid on mitmeid, alates detsentraliseeritud rahandusest (DeFi), kus traditsioonilised pangandusteenused nagu laenamine ja hoiustamine toimuvad ilma pankadeta inimeste endi vahel, lõpetades plokiahelale ehitatud mängudega.

Kuidas saavad võrgu liikmed tasustatud?

Kõikide nutikate lepingute sisse kirjutatud käskluste täitmine tekitab võrgule arvestatava koormuse. Seega on loogiline, et protsess ei saa olla päris tasuta. Nii nagu tasustatakse kaevandajaid krüptoraha ülekannete kinnitamise eest, tuleb ka nutikate lepingute täitmise eest tasuda. Siinkohal tuleb mängu ühik gas, milles on määratletud kõik smart contract’ide puhul määratud käskude hinnad.

Miks on selle jaoks loodud eraldi ühik ja mitte süsteemi valuuta Ether? Põhjus on selles, et kui Ether’i väärtus võib maailmaturul suuresti kõikuda, siis gas ühikutes määratud toimingutasud on fikseeritud suurused plokiahelas. Seega ei oleks jätkusuutlik, kui näiteks lihtsa korrutamistehte hind muutuks sama palju kui Ether’i hind. Päeva lõpus makstakse kõik tasud siiski Ether krüptorahas, aga seda kui mitu Ether’it maksab üks gas, reguleerib võrk automaatselt – kui Ether’i turuhind tõuseb, siis gas langeb ja vastupidi.

Mis on tokenid ja nende standardid?

Lehe Coinmarketgap andmetel on valdav enamus krüptorahasid just erinevad tokenid, mis luuakse olemasoleva plokiahela peale. Kõige populaarsem valik on tokenite loomiseks just Ethereumi plokiahel.

Loe lisaks: “Krüpto coin ja krüpto token – mis vahe neil on?”

Tokeni standard defineerib selle, mil viisil on konkreetne token programmeeritud ning millised omadused tal määratud peavad olema. Levinud standardite nagu ERC20 kasutamine aitab tokeneid erinevate rakenduste vahel kergesti ühildada.